Juhataja: mag Peeter Päll, tel 644 61 53, Peeter.Pall@eki.ee
Sihtfinantseeritav teadusteema 0052488s03 "Tänapäeva eesti keele leksikaalne ja grammatiline struktuur", teemajuht dr Urmas Sutrop, Urmas.Sutrop@eki.ee
1. Ilmus “Õpilase ÕS”, kogumik “Keelenõuanne soovitab 3”, Henn Saari keeleminutite kogumik ja 2003. a rahvusvahelise terminoloogiakonverentsi ettekanded. Käivitati keelehooldeprojekt (sh uus veebilehekülg, meilitsi keelenõuanne, keelehooldekursus). Uuendati koostööd naabermaade (Leedu, Läti, Rootsi, Soome) keelekorraldajatega. Käsil on üks doktoriväitekiri (Peeter Päll) ja üks magistritöö (Argo Mund).
2. Grammatikarühma poolelt tuleb esile tõsta kakskeelse sõnastiku XML-põhise struktuuristandardi väljatöötamist (koos leksikoloogiasektoriga) ning uuringuid konversiooni alal. Käsil on kaks doktoriväitekirja (Merilin Miljan, Heete Sahkai) ja üks magistritöö (Maria-Maren Sepper).
3. Sektori töötajatelt ilmus 7 monograafiat, 6 publikatsiooni indekseeritavates väljaannetes, 37 muud teaduslikku artiklit, 2 õppepublikatsiooni ja 8 populariseerivat kirjutist. Teadusüritustel peeti 26 ettekannet, lisaks oli 23 üksikloengut ja 11 kursust (kokku 380 tunni ulatuses).
Teema “Tänapäeva eesti keele leksikaalne ja grammatiline struktuur” allteemade kaupa.
Kokku ilmus 5 üksikväljaannet (“Õpilase ÕS”, ortograafiareeglid, keelenõuandekogumik, terminoloogiakonverentsi kogumik, Saari keeleminutite kogumik) ning 39 muud publikatsiooni (neist 27 keelenõuandekogumikus) üldkeelekorralduse (28), oskuskeelekorralduse (4) ja nimekorralduse (7) teemal.
Aasta kõige suurem töö oli “Eesti keele sõnaraamatu ehk ÕSi” uusväljaande tegemine. Oskussõnavara ja -keelt arendati järgmistel aladel: raamatukogundus (Tiiu Erelt), laborimeditsiin (Sirje Mäearu), sõjandus (Peeter Päll), pangandus (Maire Raadik). Nimekorralduse osas täiendati kohanimeandmebaasi (juurdekasv 6596 kirjet, 15 943 nime) ning eesti onomastika bibliograafiat.
Eesti Keele Instituudi keelenõuanne (Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Peeter Päll, Maire Raadik, asendajana Argo Mund, Tiina Paet ja Elli Riikoja) on aasta jooksul telefoni teel vastanud 8893 keelenõu küsijale (küsimusi oli seejuures paljudel mitu; võrdluseks 2003. a – 7082 pöördumist, 2002. a – 6952, 2001. a – 7300, 1999. a – 6850), koostanud 27 kirja (sh keeleekspertiisid ja nimekorraldusteemalised kirjad). 1. maist 2004 käivitus keelenõu andmine meili teel (vastajaks Argo Mund), kokku vastati aasta jooksul 463 meilile. 17.11.2004 korraldati keelehooldekursus (vastutav korraldaja Sirje Mäearu).
1. mail 2004 avati uuendatud keelenõuleheküljed. Arendati edasi keelenõuandmebaasi ja loodi meilide andmebaas (programmeerija Indrek Kiissel).
Ilmus 5 publikatsiooni. Uuriti nimisõnade semantiliste käändevormide süntaktilist käitumist konstruktsioonigrammatika teooria raames (Heete Sahkai) ja grammatilisi käändeid (Merilin Miljan), kirjeldati eri liiki sõnade funktsioone lauses ja tekstis ning partikleid ja täistähenduslikke sõnasid (Helle Metslang). Uuriti konversiooni erinevaid ilminguid eesti keeles, grammatikaliseerumist ja süntaktilise konstruktsiooni mõju sõna kategoriaalsete ja leksikaalsete omaduste avaldumisele süntaksis, käsitleti konversiooni mõiste tõlgitsusproblemaatikat eesti keele grammatilise eripära ja ajalooliste keelemuutuste taustal (Helle Metslang, Heete Sahkai, Maria-Maren Sepper). Vaadeldi substantiivide deverbaalse konversiooni eeldusi ja ulatust tänapäeva eesti kirjakeeles, analüüsiti liitsubstantiivide genitiivikujulise tegevust väljendava täiendosa sõnaliigilist olemust ja ühenduses vastavate verbaalnoomenitega tekkivaid küsitavusi, täiendati ja ühtlustati eesti keele sõnavara moodustusgrammatilist struktureerimist (Silvi Vare). Uuriti jussiivi ja tunnetusverbide kasutamist (Maria-Maren Sepper).
Jätkusid leksikaal-grammatilise andmebaasi arendustööd (Ülle Viks): andmebaasi infostruktuuri ja sisestusliidese väljatöötamine (koos Tiina Puolakaisega), süntaktilise info esituspõhimõtete väljatöötamine (koos Margit Langemetsaga leksikoloogiasektorist), sõnaliigiandmete analüüs eri sõnastikes ja uurimustes.
Jätkus reeglipõhise morfoloogiasüsteemi arendamine (Ülle Viks): ühestusprogrammi (Tiina Puolakainen) testimine tekstidel, morfoloogilise analüüsi programmi (Indrek Hein) vigade analüüs.
Ilmus 6 publikatsiooni. Töötati välja kakskeelse sõnastiku XML-põhine struktuuristandard (Ülle Viks koos Margit Langemetsaga), valmistati ette sõnastike veebiversioonid: (sh ÕS 1999; Ülle Viks, Indrek Hein); jätkati kõnesünteesi loomulikustamist (Meelis Mihkla, Hille Pajupuu).
Tiiu Erelt, Tiina Leemets (2004). Õpilase ÕS. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 324 lk.
Тийу Эрелт (2004). Орфография эстонского языка. Tallinn – Narva: Eesti Koolitus. 92 lk.
Keelenõuanne soovitab 3 (2004). Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 200 lk.
Хилле Паюпуу (2004). Как освоиться в чужой культуре. Таллинн: Целевое учреждение эстонского языка.
Rahvusvaheline terminoloogiakonverents „Eesti oskuskeel 2003“ 10. ja 11. oktoobril 2003. Ettekanded. Toimetanud Sirje Mäearu. Eesti Terminoloogia Ühing, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2004.
Henn Saari (2004). Keelehääling. Eesti Raadio „Keeleminutid“ 1975–1999. Koostanud ja toimetanud Sirje Mäearu. Eesti Keele Sihtasutus.
Silvi Vare (2004). Eesti keel vene koolis. Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti keelenõukogu. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 127 lk.
Margit Langemets & Ülle Viks (2004). Syntactic Information in Electronic Dictionaries: Problems and Solutions. – The First Baltic Conference. Human Language Technologies. The Baltic Perspective. Riga, Latvia. April 21-22 2004, lk 30–34.
Tiina Leemets. Konverents „Eesti oskuskeel 2003“. – Keel ja Kirjandus nr 2, lk 157–158.
Meelis Mihkla (2004). Kõnetehnoloogiat edendades (Einar Meistri doktoriväitekirja kaitsmise puhul). – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 65–67.
Meelis Mihkla, Hille Pajupuu, Krista Kerge, Jüri Kuusik (2004). Prosody modelling forEstonian text-to-speech synthesis. The first baltic conference on human language technologies: the baltic perspective. Riga, April 21–22 2004, 127–131.
Silvi Vare (2004). Põgusalt ühest leksika ja süntaksi piirinähtusest. – Keel ja Kirjandus nr 12, lk 915–922.
Ülle Viks (2004). Grammatika Soome-eesti suursõnaraamatus. – Keel ja Kirjandus nr 3, lk 184–191.
Ülle Viks, Topeltdoktor Toomas Help (doktoriväitekirja kaitsmise puhul). – Keel ja Kirjandus nr 10, lk 792–793.
+ sihtfinantseeritava teema all: Helle Metslang (2004). Imperative and related matters in everyday Estonian. – Linguistica Uralica, 4, pp. 243–256.
Tiiu Erelt (2004). Terminoloogiakoosolek Tartu ülikoolis. – Õiguskeel, nr 2, lk 38–41.
Tiiu Erelt (2004). Sõnavõistlus andis uued eesti sõnad. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 40–54.
Tiiu Erelt (2004). Need rasked võõrsõnad. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 123–132.
Tiiu Erelt (2004). Stratigraafia ja õigekiri. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 146–149.
Tiiu Erelt (2004). Mida ÕSist leida on. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 163–179.
Tiina Leemets (2004). Mullivann, peenema nimega jaccusi. – Keelenõuanne soovitab 3, lk 55–61.
Tiina Leemets (2004). Valik inglise jm võõrkeelsete sõnade vasteid korduvate keelenõuküsimuste ja -vastuste hulgast. – Keelenõuanne soovitab 3, lk 62–64.
Tiina Leemets (2004). Austus ei sõltu algustähest. –Keelenõuanne soovitab 3, lk 150–152.
Argo Mund (2004). Et Tallinn ei koliks Lääne-Virumaale ... Loogelisest loogikast eesti avaliku elu keeles. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: EKSA, lk 94–104.
Argo Mund (2004). Ettevaatust! Pealkiri! – - Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: EKSA, lk 105–109. [Ilmunud ka: Oma Keel 2004, nr 1, lk 53–57.]
Argo Mund (2004). Jeanne d'Arcist telestuudioni ehk Kuidas kasutavad eestlased sõna legendaarne. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: EKSA, lk 71–79.
Argo Mund (2004). Kaardistades kaardistamist. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: EKSA, lk 65–70.
Argo Mund (2004). Kimpus omasõnade õigekirjaga. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: EKSA, lk 137–145.
Argo Mund (2004). Liialdagem mõõdukalt! – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: EKSA, lk 110–117.
Argo Mund (2004). Päev-päevalt, päevast päeva, päevpäevaline, päev päeva kannul … – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: EKSA, lk 159–162.
Argo Mund (2004). Toekas abimees ametnikele. – Õiguskeel nr 2, lk 45–47.
Argo Mund (2004). Vahel käib koma ka ja ees. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: EKSA, lk 153–158.
Sirje Mäearu (2004). Mida EKI keelenõuandest küsitakse. – Õiguskeel, nr 4, lk 28–34; nr 5, lk 32–41.
Tiina Paet (2004). Mis on ATV ja kuidas seda eesti keeles nimetada? – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: EKSA, lk 83–84.
Tiina Paet (2004). Spaa. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: EKSA, lk 85–86.
Tiina Paet (2004). Suht ja suhtkoht. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: EKSA, lk 80–82.
Peeter Päll (2004). Kaaskõrvalpilk kohanimede normimisele. – Õiguskeel, nr. 3, lk. 38–39.
Peeter Päll (2004). Nimed ja terminid. – Rahvusvaheline terminoloogiakonverents “Eesti oskuskeel 2003” 10. ja 11. oktoobril 2003. Ettekanded. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, lk. 110–116.
Peeter Päll (2004). Tänavanimede nõuannet. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 9–31.
Peeter Päll (2004). Kodukootud latinismused ehk Kuidas sünnivad maanimed? – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 32–36.
Peeter Päll (2004). Peterburi nimi vajab selgitust. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 37–39.
Peeter Päll (2004). Rahaühikute nimetusi. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 133–136.
Maire Raadik (2004). Kuidas vormistada ametikirju. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 180–189.
Maire Raadik (2004). Kuidas vormistada loetelu. –Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 190–193.
Maire Raadik (2004). Siseriiklik ja riigisisene. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 118–122.
Maire Raadik (2004). Tegija. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 87–93.
Maire Raadik (2004). Eesti oskussõnastikud. – Keelenõuanne soovitab 3. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 194–200.
Maria-Maren Sepper (2004). Verbi näima sisaldavad predikaadid. – Lauseliikmeist eesti keeles. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli preprindid 1. Tartu, 66–74.
Silvi Vare (2004). Eesti keele kui teise keele oskuse riiklik standard üldhariduses. – Toimiv keel II. Töid rakenduslingvistika alalt. Tallinna Pedagoogikaülikooli eesti filoloogia osakonna toimetised 3. Tallinna Pedagoogikaülikool. Eesti Keele Instituut. Tallinn: TPÜ Kirjastus, lk 328–345.
Silvi Vare (2004). Eesti keel õppekeelena ja üleminek üldisele eesti õppekeelega gümnaasiumile. – Emakeel ja teised keeled. IV. Tartu Ülikooli eesti keele (võõrkeelena) õppetooli toimetised = Publications of the Department of Estonian as a Foreign Language 3. [Toimetanud Birute Klaas ja Silvi Tenjes.] Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 298–313.
Peeter Päll (2003, de facto 2004). Legal status of names. – Training Course on Toponymy. Enschede, Frankfurt am Main, Berlin. 11 August – 6 September 2002. Compiled and edited by Ferjan Ormeling, K. Hans Stabe and Jörn Sievers Mitteilungen des Bundesamtes für Kartographie und Geodäsie. Band 28. Verlag des Bundesamtes für Kartographie und Geodäsie, Frankfurt am Main 2003, pp. 91–94.
Peeter Päll (2003, de facto 2004). Script transformation systems. – Training Course on Toponymy. Enschede, Frankfurt am Main, Berlin. 11 August – 6 September 2002. Compiled and edited by Ferjan Ormeling, K. Hans Stabe and Jörn Sievers Mitteilungen des Bundesamtes für Kartographie und Geodäsie. Band 28. Verlag des Bundesamtes für Kartographie und Geodäsie, Frankfurt am Main 2003, pp. 131–138.
Tiiu Erelt (2004). Põhikooli õigekeelsussõnaraamat. – Õpetajate Leht 7.5.2004.
Sirje Mäearu (2004). Henn Saari „Keelehääling“. – Oma Keel, nr 1, lk 86-87.
Hille Pajupuu (2004). Kas eksamihinded on õiglased? – Oma Keel nr 1 2004 kevad, 71-74.
Urve Pirso, Maria-Maren Sepper (2004). Emakeele Seltsis. Keel ja Kirjandus 3, lk 228–230.
Maria-Maren Sepper, Argo Mund, Külli Kuusk (2004). Emakeele Seltsis. Keel ja Kirjandus 7, lk 555–559.
Maria-Maren Sepper (2004). Emakeele Seltsis. Keel ja Kirjandus 10, lk 798–799.
Maria-Maren Sepper (2004). Emakeele Seltsi üliõpilaskonverents. Keel ja Kirjandus 11, lk 869–870.
Maria-Maren Sepper (2004). XXXVII Veski päev. Keel ja Kirjandus 11, lk 870–871.